Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu võrdselt vihmadest, kevadisest lumesulamisveest ja allikatest väljuvast põhjaveest. 33% jõe veest on vihmavesi ja 35% on lumesulavesi.Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse valgalaks. Kuival ja soojal suvel jääb vett jões sageli nii väheks, et välja ulatavad jõsangi põhjas olevad kivid ja liivakõrgendikud. See on madalvee aeg. See piir mis lahutab valgalasid on veelahe.

Jõgi

Jõgi on looduslik veekogu, mis voolab väljakujunenud sängis merre, järve või teise jõkke. Eesti on küll väike, aga eestis on üle mitme tuhande jõe ja oja. Kõige pikem eesti jõgi on Otepää kõrgustikult algav ja Lämmijärve lõunaossa suubuv Võhandu jõgi. Jõgi voola kunagi üksinda. Pikka ja veerokesse peajõkke suubuv mõlemalt kaldalt väiksemaid lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Peajõgi koos lisa- ja harujõgedega moodustab jõestiku.

Vee kasutamine

Vesi on asendamatu loodusvara, mida vajavad kõik organismid. Me kasutame vett väga palju nt koolis, ķodus, hotellides. Vett kulub palju, sest läbi aegade on inimene vett kasutanud. Eestis kulub põldude ja aedade kastmiseks üldiselt vähe vett, sest suvel sajab meil tavaliselt piisavalt. Joogi- ja tarbeveeks kasutatakse põhjavee kõrval ka järve- ja jõevett ja Eestis moodustab põhjavesi umbes 70% ning ülejäänud 30% tuleb veekogudest. Vesi, mis tuleb solgi torust on saastunud ehk reostunud. Inimeste kasutatud vett nimetatakse reoveeks. Verem juhiti kasutatud vesi otse jõkke või valati otse põõsasse. Praegu jõuab reovesi puhastus jaamadesse. Veekogudel on võimalik isepuhastada. Küllap oled näinud järvedes  surnud kalu. Nad lagunevad nagu teistegi surnud veeloomade ja -taimede jäänused ning vesi püsib puhas ja selge. Madagaskaril ei ole palju vett, nad korjavad põllult vett ja paljud surevad, sest pole kas puhast vett või pole seda üldse.

                                                            Enne vee kasutamist:

• Setitakse vett
• Filtreeritakse
• Lisatakse kloori

                                                                   Pärast vee kasutamist:

• Vesi reostub
• Läheb veepuhastusjaama
• Reovesi sõelutakse
• Lisatakse aineid mis havitavad haigusi ja baktereid
• Setitakse
• Filtreeritakse
• Läheb loodusesse, taimed puhastavad

Põhjavesi

Veeringlus on veega seotud tähtis asi mis toimub nii, et vesi kas järves, jõest või üldse mõnest veekogust läheb auruna pilvedesse siis kondenseerub satub maa alla ja sealt läheb  jälle kas jõkke või järve.

Pindpinevus ja märgumine

Veepind püüab kokku tõmbuda

Kui asetada veepinnale kirja klamber siis jääb see sinna püsima, sest seal peal oleks just kui kile mis ei lase kirjaklambril vette kukkuda. Tegelikult on vees pisekesed osakes mis üksteisest kinni hoiavad ja ei lase lahti. Kui, aga lisada sinna vette kus kirjaklamber on, natuke nõudepesuvahendit siis kukub kirjaklamber vette. 

Kapilaarsus

Peale pindpinevuse ja märgumise on veel üks huvitav nähtus kapilaarsus

Vesi võib liikuda ka altpoolt ülespoole. Ka looduses liigub vesi alt üles nt: mulla sees on väikesed osakesed mis aitavad vett üles viia, kuibkallata vett lillepotti siis läheb vesi sügavale mulla alla, aga et taim selle ķätte saaks liigub vesi ülespoole.

Kunagi nimetati kapilaarsust torutirimisväeks, sest kui võtta klaas mis on pooleldi vett täis ja panna sinna sisse väiksed klaas torud ehk kapilaarid mis on üksteistest väiksemad siis mida väiksem toru seda kõrgemale vesi torus tõuseb.