Järvede omadused

Järvevee omadused-läbipaistvus ja temperatuur-sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb järve sisse ja järvest välja voolava vee hulgast.
    Väikesed metsajärved on tavaliselt läbipaistvad. Tuuletul ja päikesepaistelisel suvepäeval soojeneb nende pindmine veekiht tugevalt, kuid sügavamad kihid jäävad külmaks.Kõige vähem paistavad läbi -raba ja soo-järved.Kui järvenõkku voolab jõgi, siis voolab see sealt ka tavaliselt välja.Tekib läbivooluga järv, milles võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda.

Eesti järved

Kesk Eestis on vähe järvi sest seal on tasandik kuid seal on natuke sügavamad järved aga needki on tekkinud jää liustikuga. Lõuna Eestis Võrts järve poole jäävad Püha järv mida peetakse väga kauniks ja seal on järved mis lähvad järved reas edasi. Seal on künkad mille vahel jooksis kunagi vesi aga praegu on küngaste vahele nende asemele tekkinud järved.Seal on ka Eesti sügavim järv Rõuge järv.
Lõuna- Eesti järved:
*küngaste vahel käänuliste kallasstega väikesed järved.
*Püha järv
*Rõuge- Suurjärv (38m)

Lääne- Eesti järved:
*Madal maa, kunagine merepõhi

Põhja- Eesti järved:
*Ülemiste järv
*Tekkis luite aheliku taha.

Kesk- Eesti järved:
*Ei ole palju järvesid sest vesi voolab hästi põhja vette
*tehis järved

Järved

Eestis on väga palju järvi. Seda, aga sellepärast, et kui toimus mandrijäätumine. Ja siis mandrijää tekitas Eestis olevad lohud suuremaks ja siis sulas jää ära ja ohkudesse jäi vesi. Eesti suurim järv on Peipsi ja kõige sügavam Rõuge jarv see järv on 38 m sügav.

Eesti jõed on eriilmsed

Kagu Eesti jõed on uuristanud oma kitsa sängi arvukate küngaste vahele Otepää ja Haanja kõrgustikul.Kagu Eesti jõgede langus on suur ja vool  ülemjooksul kiire. Mõnikord, kui veetase väga kiiresti tõuseb hakkab vesi tagasi Võrtsjärve poole voolama. Kui jõgi järsult astangult langeb, tekib suue.Kärestik on koht kus on suur langus ja seal on hästi kiire vool ja seal on palju kive ja kanuuga on ohtlik sõita. Taevaskoda on väga liivlased ja kitsad jõed.
Kesk-Eestis on suuremad jõed Põltsamaa ja Pedja jõgi. Põltsa maa ja Pedja jõgi viivad oma vee emajõkke. Kesk-Eesti EI OLE kärestikke.
Lääne Eesti kõige suuremad jõed on Kasari jõgi ja Pärnu jõgi. Kasari jõel on omapärane see, et see jõgi on väga soine. Lääne Eestis on aeglased jõed.
Põhja Eesti jõed saavad alguse Kesk Eestist. Põhja Eesti suurim jõgi on Pirita jõgi. Põhja Eesti jõed on mitte väga kiired. Põhja Eesti jõgedel on lisa jõgesid vähe.

Jõe teekond lähtest suudmeni

Voolukiirus sõltub peamiselt sellest, kas jõ lähe asub tasasel ja madalal alal või saab jõgi alguse kõrgendikult. Voolukiirus on erinev ka jõesängi ühes ja samas kohas. Igal suuremal jõel saab eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu. Jõgi ei voola kunagi päris otsejoones mere poole, ta peab rajama tee ümber küngaste. Jõevool tekitab loodeid, sest jõed uuristavad kaldaid ja siis tekitabki loodeid. Soot on see kui jõgi enem kuskilt läbi ei voola. Soot tekib kui jõgi uuristab kallast ja suurendab pööret ja siis ta leiab feel lühema tee ja siis see pöörde osa ja nagu pisi pisikeseks järveks ja see ongi soot.