Veekogu kui elukooslus

Jõgi ja järv on ühed paljudest elukooslustest, ehk lihtsamalt öeldes kooslusest. Elukoosluse moodustavad ühesuguses elupaigas elavead organismid. Ka sood, metsad, niidud ja meri on elukooslused. Üksteisest toituvad organismid moodustavad toiduahela.Elukoosluses taimi nimetatakse tootjateks. Kõiki loomi nimetatakse tarbijateks. Kõigist surnud olenditest ja ka loomade väljaheidetest toituvad lagundajad. 

Hugo Noormets

 02.11.2015

Järvede omadused

Järvevee omadused-läbipaistvus ja temperatuur-sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb järve sisse ja järvest välja voolava vee hulgast.
    Väikesed metsajärved on tavaliselt läbipaistvad. Tuuletul ja päikesepaistelisel suvepäeval soojeneb nende pindmine veekiht tugevalt, kuid sügavamad kihid jäävad külmaks.Kõige vähem paistavad läbi -raba ja soo-järved.Kui järvenõkku voolab jõgi, siis voolab see sealt ka tavaliselt välja.Tekib läbivooluga järv, milles võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda.

Eesti järved

Kesk Eestis on vähe järvi sest seal on tasandik kuid seal on natuke sügavamad järved aga needki on tekkinud jää liustikuga. Lõuna Eestis Võrts järve poole jäävad Püha järv mida peetakse väga kauniks ja seal on järved mis lähvad järved reas edasi. Seal on künkad mille vahel jooksis kunagi vesi aga praegu on küngaste vahele nende asemele tekkinud järved.Seal on ka Eesti sügavim järv Rõuge järv.
Lõuna- Eesti järved:
*küngaste vahel käänuliste kallasstega väikesed järved.
*Püha järv
*Rõuge- Suurjärv (38m)

Lääne- Eesti järved:
*Madal maa, kunagine merepõhi

Põhja- Eesti järved:
*Ülemiste järv
*Tekkis luite aheliku taha.

Kesk- Eesti järved:
*Ei ole palju järvesid sest vesi voolab hästi põhja vette
*tehis järved

Järved

Eestis on väga palju järvi. Seda, aga sellepärast, et kui toimus mandrijäätumine. Ja siis mandrijää tekitas Eestis olevad lohud suuremaks ja siis sulas jää ära ja ohkudesse jäi vesi. Eesti suurim järv on Peipsi ja kõige sügavam Rõuge jarv see järv on 38 m sügav.

Eesti jõed on eriilmsed

Kagu Eesti jõed on uuristanud oma kitsa sängi arvukate küngaste vahele Otepää ja Haanja kõrgustikul.Kagu Eesti jõgede langus on suur ja vool  ülemjooksul kiire. Mõnikord, kui veetase väga kiiresti tõuseb hakkab vesi tagasi Võrtsjärve poole voolama. Kui jõgi järsult astangult langeb, tekib suue.Kärestik on koht kus on suur langus ja seal on hästi kiire vool ja seal on palju kive ja kanuuga on ohtlik sõita. Taevaskoda on väga liivlased ja kitsad jõed.
Kesk-Eestis on suuremad jõed Põltsamaa ja Pedja jõgi. Põltsa maa ja Pedja jõgi viivad oma vee emajõkke. Kesk-Eesti EI OLE kärestikke.
Lääne Eesti kõige suuremad jõed on Kasari jõgi ja Pärnu jõgi. Kasari jõel on omapärane see, et see jõgi on väga soine. Lääne Eestis on aeglased jõed.
Põhja Eesti jõed saavad alguse Kesk Eestist. Põhja Eesti suurim jõgi on Pirita jõgi. Põhja Eesti jõed on mitte väga kiired. Põhja Eesti jõgedel on lisa jõgesid vähe.

Jõe teekond lähtest suudmeni

Voolukiirus sõltub peamiselt sellest, kas jõ lähe asub tasasel ja madalal alal või saab jõgi alguse kõrgendikult. Voolukiirus on erinev ka jõesängi ühes ja samas kohas. Igal suuremal jõel saab eristada ülem-, kesk- ja alamjooksu. Jõgi ei voola kunagi päris otsejoones mere poole, ta peab rajama tee ümber küngaste. Jõevool tekitab loodeid, sest jõed uuristavad kaldaid ja siis tekitabki loodeid. Soot on see kui jõgi enem kuskilt läbi ei voola. Soot tekib kui jõgi uuristab kallast ja suurendab pööret ja siis ta leiab feel lühema tee ja siis see pöörde osa ja nagu pisi pisikeseks järveks ja see ongi soot.

Jõe toit on vesi

Eesti jõed saavad oma vee peaaegu võrdselt vihmadest, kevadisest lumesulamisveest ja allikatest väljuvast põhjaveest. 33% jõe veest on vihmavesi ja 35% on lumesulavesi.Maa-ala, millelt vesi ühte jõkke koguneb, nimetatakse valgalaks. Kuival ja soojal suvel jääb vett jões sageli nii väheks, et välja ulatavad jõsangi põhjas olevad kivid ja liivakõrgendikud. See on madalvee aeg. See piir mis lahutab valgalasid on veelahe.

Jõgi

Jõgi on looduslik veekogu, mis voolab väljakujunenud sängis merre, järve või teise jõkke. Eesti on küll väike, aga eestis on üle mitme tuhande jõe ja oja. Kõige pikem eesti jõgi on Otepää kõrgustikult algav ja Lämmijärve lõunaossa suubuv Võhandu jõgi. Jõgi voola kunagi üksinda. Pikka ja veerokesse peajõkke suubuv mõlemalt kaldalt väiksemaid lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Peajõgi koos lisa- ja harujõgedega moodustab jõestiku.

Vee kasutamine

Vesi on asendamatu loodusvara, mida vajavad kõik organismid. Me kasutame vett väga palju nt koolis, ķodus, hotellides. Vett kulub palju, sest läbi aegade on inimene vett kasutanud. Eestis kulub põldude ja aedade kastmiseks üldiselt vähe vett, sest suvel sajab meil tavaliselt piisavalt. Joogi- ja tarbeveeks kasutatakse põhjavee kõrval ka järve- ja jõevett ja Eestis moodustab põhjavesi umbes 70% ning ülejäänud 30% tuleb veekogudest. Vesi, mis tuleb solgi torust on saastunud ehk reostunud. Inimeste kasutatud vett nimetatakse reoveeks. Verem juhiti kasutatud vesi otse jõkke või valati otse põõsasse. Praegu jõuab reovesi puhastus jaamadesse. Veekogudel on võimalik isepuhastada. Küllap oled näinud järvedes  surnud kalu. Nad lagunevad nagu teistegi surnud veeloomade ja -taimede jäänused ning vesi püsib puhas ja selge. Madagaskaril ei ole palju vett, nad korjavad põllult vett ja paljud surevad, sest pole kas puhast vett või pole seda üldse.

                                                            Enne vee kasutamist:

• Setitakse vett
• Filtreeritakse
• Lisatakse kloori

                                                                   Pärast vee kasutamist:

• Vesi reostub
• Läheb veepuhastusjaama
• Reovesi sõelutakse
• Lisatakse aineid mis havitavad haigusi ja baktereid
• Setitakse
• Filtreeritakse
• Läheb loodusesse, taimed puhastavad

Põhjavesi

Veeringlus on veega seotud tähtis asi mis toimub nii, et vesi kas järves, jõest või üldse mõnest veekogust läheb auruna pilvedesse siis kondenseerub satub maa alla ja sealt läheb  jälle kas jõkke või järve.

Pindpinevus ja märgumine

Veepind püüab kokku tõmbuda

Kui asetada veepinnale kirja klamber siis jääb see sinna püsima, sest seal peal oleks just kui kile mis ei lase kirjaklambril vette kukkuda. Tegelikult on vees pisekesed osakes mis üksteisest kinni hoiavad ja ei lase lahti. Kui, aga lisada sinna vette kus kirjaklamber on, natuke nõudepesuvahendit siis kukub kirjaklamber vette. 

Kapilaarsus

Peale pindpinevuse ja märgumise on veel üks huvitav nähtus kapilaarsus

Vesi võib liikuda ka altpoolt ülespoole. Ka looduses liigub vesi alt üles nt: mulla sees on väikesed osakesed mis aitavad vett üles viia, kuibkallata vett lillepotti siis läheb vesi sügavale mulla alla, aga et taim selle ķätte saaks liigub vesi ülespoole.

Kunagi nimetati kapilaarsust torutirimisväeks, sest kui võtta klaas mis on pooleldi vett täis ja panna sinna sisse väiksed klaas torud ehk kapilaarid mis on üksteistest väiksemad siis mida väiksem toru seda kõrgemale vesi torus tõuseb.

Veeta ei saa

Elu planeedil algas veest. Hetkel on maakerast 97% soolane ja 3% magevesi. Vesi on eluks inimesele väga vajalik  joogiks, pesemiseks, toidu tegemiseks ja taimede kastmiseks. Vett on vaja juba inimesel sellepärast, et kui inimesel vett üldse ei oleks siis inemene sureks. Kuna vesi ,,õlitab" meie keha. Kõige vesisem osa kehas on aju ja aju peab olema niiske. Juba sellepärast on inimesel vett vaja.

Vee soojuspaisumine, vee soojenemise ja jahtumine

Klassikaline termomeeter ehk kraadiklaas näitab õhu-, vee- või kehatemperatuuri. Kraadiklaasis on peenike,toru, mille alumises osas on vedelikuga täidetud mahuti. Mida madalam on temperatuur, seda madalamale vedelikkusammas langeb. Teise poolega sama asi, aga mida kõrgemale, seda kõrgemale. Soojuspaisumine töötab nii, et vedelikud, tahked ained, gaasilised ained paisuvad soojenemisel.
                                      Suve ja talve vee põhja temperatuur muutub
Nt suvel on veekogu põhjas külmem vesi ja peal pool soojem, sest päike soojendab vett pealt ja kuna külm vesi tihedam ja raskem vajub see põhja. Talvel aga on pealt külm ja alt soojem.

Tahke, gaasilise ja vedela aine omadused

TAHKES olekus on molekulid tihedasti koos ega saa üksteise suhtes kuigi palju liikuda.
VEDELAS olekus on molekulide omavahelised kauguses natuke suuremad ja molekulid on liikuvamad kui tahkes olekus.
GAASILISES olekus on vee molekulide omavahelised kaugused juba väga suured, molekulid on liikuvad ja täidavad kui tahes suure ruumi.
Aine olek sultub seelest milline voolduvus ja lenduvus tal on jatemperaatuur loeb ka.

Vee olekud

Vesi esineb looduses jää või lumena, veena või veeauruna, st tahkes, vedelas või gaasilises olekus.Aine erinevates olekutes on aine osa. Kondenseerumine on kui vesi muutub auruksKui tavalise vee temperatuur läheb alla null siis muutub vesi tahkeks, aga kui vee temperatuur läheb üle saja siis hakkab vesi keema ja aurustub.

Vee molekulide ehitus annab veele just need omadused, mille järgi me need ära tunneme. Kergesti saame ained ära tunda lõhna, maitse, ja värmuse järgi. Näiteks puhas vesi on läbipaistev, värvusetu, maitsetu ja löhnatu. Looduslik vesi  nii puhas ei ole. Selles võib leida peale vee molekulide veel teiste ainete osakesi, sest vesi on hea lahusti.
Vesi kui lahusti. Lahustuv aine plus lahusti võrdub lahus. Lahus koosneb lahustunud ainetest (näiteks soolad) ja lahustist (vesi).Merevees on palju soola, kuid palja silmaga seda ei näe.
Kõik ained vees ei ahustu nt liiv ja õli, kivid, metallid. Vees lahustuvad need ained, mille osakesed seostuvad tugevasti vee molekulidega.

Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest.Ained on näiteks vesi,suhkur,keedusool ja raud. Kõik ained koosnevad väikestest osakestest. Need osakesed on AATOMID. Aatomid on kujutlevalt väiksed. Sarnased või erinevad aatomid võivad moodustada MOLEKULI. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist

Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on nt vesi,suhkur,keedusool ja raud.